Balanced Scorecard ehk tasakaalus tulemuskaart on strateegiline juhtimissüsteem, mis võimaldab ettevõttel selgitada oma misiooni ja strateegiat ning kanda need suhtarvude abil üle oragnistasiooni igapäevasesse tegevusse.
Tasakaalus tulemuskaart kujutab endast püüet saavutada tasakaalu välise (omanikud, kliendid) ja sisemiste (äriprotsess, õppimine ja areng) näitajate vahel; tagajärgi kajastavate näitajate (varasema tegevuse tulemuste) ja tulevast edu mõõttvate tegutite vahel. Samuti objektiivselt mõõdetavate kui ka subjektiivsete ehk hinnanguliste tegutite vahel. Tasakaalus tulemuskaart ei aita ettevõtet juhtida vaid minevikku vaadates ja hinnates, vaid püüdes vaadata tulevikku, ehk mida peab ettevõttes tegema tulevikus, et oleks tulemused sellised nagu me oleme eesmärkideks seadnud.
Tasakaalus tulemuskaardi kasutuselevõtmisel ei tohi ära unustada, et eesmärgiks pole mitte uue näitajate süsteemi, vaid uue juhtimismeetodi rakendamine. Kõikvõimalikest paljudest näitajatest tuleb juhtkonnal eristada 10 kuni 20 näitajat, mis informeerivad strateegiliselt kõige olulisematest tulemustest, ning lahti mõtestada nendevahelised seosed. Näitajatevahelisi põhjuslikke seoseid mõistes muutub nende jälgimine lihtsaks, võimaldades juhtivtöötajal üha paremini ettevõtte tulevikuga seotud tegevustele keskenduda.
Tasakaalus tulemuskaart aitab leida vastuseis järgnevatele küsimustele:
Fiantsperspektiiv – millised peaksid olema meie tulemused omanike jaoks.
Kliendi perspektiiv – millised peame olema klientide jaoks, et täita omanike püstitatud eesmärgid.
Sisemiste protsesside perspektiiv – millised protsessid peavad olema parimad, et pakkuda klientidele seda mida nad meilt ootavad ja et ka omanikke eesmärgid saaksid täidetus.
Õppimise ja arengu perspektiiv – Milliseid teadmisi ja oskusi peavad töölised oskama ja juurde õppima, et olla suutelised määratud protsessidega efektiivselt toime tulla.
Oluline on just antud järjekorras vastata eelloetletud küsimustele. Ehk eesmärk omanikele, millised peame olema kliendile, millised peavad olema protsessid, et kliente rahuldada ja millises suunas peavad liikuma inimesed ja kus suunas võimeid arendama, et õpgetes protsessides õigesti käituda.
Tasakaalus tulemuskaarti esitatakse tavaliselt ülevaatliku skeemina. Skeem annab parema mõistmise organisatsiooni strateegilise juhtimise ja planeerimise rolli erinevate perspektiivide kontekstis ning näha nende vahel erinevaid seoseis.
Näide visuaalsest tasakaalus tulemuskaardist:
Tasakaalus tulemuskaarti aitab paremini ja loogilisemalt siduda strateegilise planeerimise kaart. Igale tasakaalustaud tulemuskaardile tuleb määrata eesmärgid ja tulemid mida jälgida ja mille poole püüelda, et ettevõtte tulemust planeerida ja parendada
Tulemuskaardi erinevate arvnäitajate sisu:
Finantsperspektiiv strateegiliselt olulised finantsnäitajad ja -eesmärgid; majanduslik tasuvus.
Kliendid turuosa, klientide rahulolu, nende lojaalsus ja rentaablus, uute klientide osakaal; samuti tegurid, mis on klientide rahulolu ja lojaalsuse jaoks eriti olulised – toodete ja teenuste funktsionaalsus, kvaliteet, hind, toote omandamiseks kuluv aeg, klienditeeninduse tase, ettevõtte imago ja reputatsioon.
Ettevõttesisesed protsessid klientide vajaduste kindlakstegemine ja nendele reageerimine; toote või teenuse valmistamistsükli pikkus ja efektiivsus vajalike ressursside sisseostmisest kauba väljastamiseni; ostujärgsed hooldustööd ja garantiiteenused; infovahetus ja suhtlemine nii ettevõtte sees kui ka väljaspool ettevõtet.
Personal ja ettevõtte areng töötajate lojaalsus, nende rahulolu ja produktiivsus, töötajate koolitus ja motivatsioon; infosüsteemide areng, olemasoleva informatsiooni kasutamise oskus; uute toodete arendamine ja turuletoomiseks kuluv aeg.
Tulemuskaart ühendatud strateegilise planeerimise kaardiga: