5 Miksi ehk The 5 Whys

Seda Probleemi allika analüüsimise metoodikat võib kasutada nii eraldi, kui ka Fishbone diagrammi juures, ning see tööriist aitab sul jõuda probleemi tegeliku allikani. Miks just 5 miksi küsimust? Sest reeglina vastates 5 korda küsimusele miksi, viib sind reeglina probleemi tekitamise algpõhjuseni. Mõnikord võib piisata ka 3-st või 4-jast vastusest küsimusele miks. See mitmele miksile vastata on seotud probleemi eripäraga.

Toon näite tootmisest, kus surveõhtorustikust lekib õli. Masinajuht tuleb hommikul tööle ja leiab, et surveõhupüstulist ei tule surveõhupüstolit kasutades sealt ainult õhku, vaid tuleb ka alguses 2-3 sekundit ka õli. Sellest teavitab ta loomulikult vahetut juhti, kes omakorda näitab tehnikajuhile, milles on probleem. Tehnikajuht saab seda lahendada kahte moodi. Üks oleks see, et tehnikajuht ütleb, et siia ei saa midagi parata ja tuleb nüüdsest lasta 3-4 sekundit surveõhupüstolist õhku vastu maad, kuniks õli enam ei pasta tulevat ja siis punastad detaili juba puhta surveõhuga ja sisuliselt saab töö jätkuda. Teine lähenemine aga oleks kasutada 5 miks metoodikat ja küsuda: “miks tuleb õli surveõhupüstolist välja?” ning püüda parandada probleemi allikas. 5 miksi peale mõtlemine peaks välja nägema midagi sellist:

Peale 5 miksi on selge, et õli on vahetamata. Ning edasi tuleb juba mõelda, kuidas seda lahendada nii, et seda enam ei juhtuks. Probleemi lahendamiseks võiks olla näiteks protseduuri väljatöötamine. Ehk kuidas ja millal (näiteks mitme töötunni tagant) tuleb õli kompressoris vahetada ja kes vastutab ja teostab õlivahetust tulevikus, ning kes teostab kontrolli, et õlivahetus ikka õigeaegselt tehtud saaks.

Sellise lähenemise eeliseks on lisaks probleemi kõrvaldamisele ja võibolla suurte kahjude näiteks (kompressori õlist tühjaks jooksmine) ka kasu igapäevaselt, sest enam ei pea iga püstoli kasutamisele kulutama aega, et õli torustikust välja lasta ja saad usaldada, et püstolist tuleb vaid puhas õhk ja detaile puhastades ei juhtu ka seda, et sa neid ära rikuks.