Eriti oluline on see teema sellistes tootmistes, kus on tegu suuremate, keerulisemate ja vanemate masinatega. Reegel on see, et kui masin jätta mingiks ajaks seisma (näiteks 10 minutiks), siis selle käivitamine võtab alati aega. Ei ole harvad juhud, kui teine vahetus tuleb tööle ja ütleb, et masin ei tööta üldse ja ma ei tea, mida see eelmine vahetus üldse tegi. Samas eelmine vahetus toimis ilusti ja suutis teha kenasti täis normi ilma probleemideta.

KIIRE TULEMUS! Sujuv vahetuste vahetamine – masinaid ei tohi jätta vahetuse vahel seisma, kui seda ei piira mingi nõue (näiteks kui on masinal mingi koht, mida tuleb vähemalt 8 h tagant puhastada), vaid tuleks teha töötava masinaga vahetuse vahetamine. See tähendab, et enne ei lähe masinajuht masina juurest ära, kui teine inimene tuleb vahetust üle võtma. See võit on väga suur ning annab koheselt ja mingeid investeeringuid tegemata tootlusele tõusu. Tõus on siis täpselt nii suur, kui pikalt masinad seisavad kahe vahetuse vahel + järgmise vahetuse käivitamise aeg + käivitusega alati kaasnev väiksem või suurem kogus mittekvaliteetseid tooteid, mis tuleb ära visata.

KIIRE TULEMUS! Võimalusel panna kahe vahetusega seadmed tööle 24 h, kuna siis kulutad masina pesemisele ja hommikustele käivitamistele oluliselt vähem aega. 24 h mõtteviis on kõige paremini rakendatav kahe vahetuse puhul, kuna kolme vahetusega käib tootmine nii kui nii 24 h ja 5 päeva nädalas.

Näide :

1) 2 x 8 h vahetust 5 päeva nädalas masina pesule kulutatakse näite põhjal umbes 30 minutit teise vahetuse lõpust. Pluss iga päev masina käivitusele päeva alguses 20 minutit, et saada esimesed kvaliteetsed tooted. Seega 5x(30+20)=250 minutit/nädalas.

2) 2 x 12 h vahetust 3 päeva nädalas masina pesule ja käivitusele kulutatakse võrdse näite põhjal  3×30+20=150 minutit/nädalas. Seega väga lihtne moodus, kuidas võite nädalas muuta tootmise efektiivsemaks 100 minuti võrra ainult vahetuste õige paika panekuga ehk kulutused on pea olemata, aga tulu on kerge läbi arvutada. Kui teha arvutus ka tundide osas siis 12 h ja 3 päeva nädalas käiv vahetus ei saa oma tunde täis, siis selleks tuleks teha graafik selline, et 2 nädalat käiakse 3 päeva tööl ja kolmandal nädalal käiakse 4 päeva tööl. Sellega tulevad pikemas plaanis siiski tunnid kenasti täis. Reeglina ei ole ka inimestel selle graafiku vastu midagi, kuna neljapäevadest on enamus nädalaid vaba ja reede iga nädal vaba. Siia näite juurde sobiks ka ära mainida lisatulud. Näiteks ei pea omanik kütma ruume täisvõimsusel 5 päeva, vaid saab seda teha 3 päeva ja seisupäevadel hoida tootmises mõistlikku minimaalset temperatuuri. Seega veel üks koht, kus tulevad juurde tulud, mille peale kohe võib-olla ei tulegi.

KIIRE TULEMUS! Eelista 8 h vahetuse asemel 12 h vahetusi – esmapilgul võib tunduda, et 8 h vahetus võiks olla efektiivsem, värskem ja võiks anda tootlusele parema tulemuse. Kuid siiski see kõikides olukordades päris nii ei ole. Püüan ka seda paari lausega lahti seletada. Parema efekti annab 12 h vahetustele üleminek siis, kui on tegemist erineva tasemega masinajuhtidega ja vanemate seadmetega või ei ole veel jõutud tootmist viia efektiivsuse, standardsete tegevuste, kiirete mallivahetuste, 5S ja muu sellisega tipptasemele. Seda paraku tuleb meil väga tihti ette.

Seega 1h/8h=12,5% kogu päevast kaob masinajuhil masina seadistusele ja käivitamisele vahetuse alguses. Kui aga me ei muuda midagi peale vahetuste pikkuse, siis muutub iga päev seadistusele kuluv aeg 1h/12h=8,3%. Seega võit on 30 minutit päevas vahetuse kohta, kes tööle tulles peab masinat seadistama hakkama. Näites toodud protsendid hakkavad loomulikult vähenema, kui suudetakse tootmist  efektiivsemaks muuta, inimeste tasemeid ühtlustada, kõik seadistused ja mallivahetused standardiseerida, seadmed hooldada jne. Mingist hetkest osutub ka kasulikumaks juba 8h pikkune vahetus, kuid seda alles siis kui on täidetud kõik eelnevad nõuded. Seniks aga soovitan kindlasti kasutada 12 h vahetusi.