Standardiseerimine ehk ühtlustamine on mitmel viisil kasulik ettevõttele. Püüan seda väidet lahti seletada ja põhjendada selle mitmekülgset kasulikkust. Mõtlen selle punkti all põhiliselt materjale puudutavaid standardiseerimisi, seadmete standardiseerimisest rääkisin 5S rubriigis.
Selgitan standardiseerimise eeliseid ja puudusi karpide näitel, kuna see on materjal, mida kasutavad enamus tootjaid. Võiks rääkida pikalt kartongi standardiseerimisest registraatorite tootmises, kuid see vist annaks Eesti mastaabis infot vaid paarile ettevõttele või tuleks protsess pikalt lahti seletada, et kõigil tekiks sellest ühtne arusaam. Seega jään siiski arusaadavama ehk karpide juurde.
Karpe tuleb üritada viia ühele mõõdule ja värvile nii palju kui võimalik, mille tulemusena väheneb kümnete erinevate karpide tellimise vajadus. Kui varasemalt pidid tellima erinevaid karpe pidevalt, sest 10 klienti tegid tellimused, kes kõik tahavad saada toodet erinevas karbis. Nüüd aga kui on lepitud kokku kliendiga ja saavutatud kompromiss standardse karbi kasutamiseks, siis tuleb jälgida ja tellida vaid ühte karpi! Seega inimene, kes tegeles enne meeletute karpide tellimuste tegemisega, saab nüüd tegeleda ka teiste ülesannetega.
Tootmine
Tootmises on kokkuhoid seletatav mitmeti. Näiteks tekib võimalus kasutada karpide ettevalmistusel mõistliku hinnaga soetatavat robotit, mille hind on madal, kuna masin ei ole väga keerukas. Keerukal masinal on sees palju tehnikat, mootoreid, andureid, käppasid jne. Kui aga tegeleda paari kolme erineva karbiga, siis piisab lihtsast pakkemasinast, mille ekspluatatsioon on taskukohane ja selline seade oma soodsa hinnaga tasub ennast aasta paariga ära! Loomulikult on tasuvusaeg seotud tellimuste mahuga, hindadega jne. Põhimõtteliselt sama lähenemine on võimalik ka aluste pakkimise masinaga. Kui on standardsed karbid, siis saab teha pikalt ühe ja sama seadistusega aluse pakkemasinal tööd, ilma liine seisma jätmata. Isegi kui on suudetud viia seadmete mallivahetuste ajad miinimumini, on alati effektiivsem töödata seadmetel mallivahetusi tegemata. Reeglina mõjutab seadme hinda selle keerukus. Seega standardiseeritud materjalidega töötamine on soodsam, kiirem ja effektiivsem. Tootmises on standardsete materjalide puhul eeliseks ka ruumi effektiivsem kasutus. Toon näitena olukorra, et teeme vahetuses 10 tellimust, millest enamik on erinevate karpidega. Selleks tuleb vahetuse alguses tellida laost 10 erinevat karpi mingi x kogus. Igat karpi kasutame ~50 tk tellimusele ehk kokku on vaja vahetuses 500 karppi. Oletame, et alusel on kekmiselt karpe 900 tk. Olenevalt materjalide tellimise reeglitest, on alati vähem ruumimahukas ja inimtööjõudu rakendav tellida ühte karpi 500 tk. See on põhimõtteliselt pool alust ehk võtab tootmises maksimaalselt ühe aluse koha. Samuti on seda laost väga lihtne ette tuua, kuna saab tuua terveks päevaks ette vaid ühe aluse karpe, ilma seal mingeidki lisatöid tehes. See tähendab, et võetakse laost kaup ja tuuakse tootmisse selleks ettenähtud parimale kohale. Kui aga on vaja tuua 10 erinevat karpi, siis nende ette toomiseks on mitmeid võimalusi, kuid kahjuks on need kõik ebaeffektiivsemad.
Püüan seletada siis lahti 3 võimalust karpide tellimiseks, millest kõigil on mingi eelis, kuid kahjuks on ka alati kõrval miinus, erinevalt standardiseeritud karpidega töötamisel.
Esimene võimalus on viia masina juurde kõik tellitud materjalid (miinimum laos käideldav kogus), näiteks alus. See võtaks vahetuse alguses masina ümbert ruumi 10 aluse kohta. Samas me teame, et 10 aluse kohta võetavatest karpidest kasutame realselt ära kokku vaid pool alust. See tähendaks, et õhtu või päeva jooksul on vaja kõik need 10 alust uuesti lattu tagasi transportida. Alustele jääb küll natuke vähem karpe, kuid transportimist lao ja tootmise vahel see ei vähenda – tuleb 10 alust tuua ja 10 alust viia. Aeg mida kaotatakse, on 10 korda suurem, kui sandardse karbiga.
Teine võimalus oleks ruumi kokku hoides viia kõik erinevad karbid ette nii, et viid esimesed karbid masina juurde ja teed seda pidevalt pika päeva vältel. Sellega oleks võimalik kokku hoida ruumi 8 aluse kohta kümnest. Ehk esimesed karbid viid masina juurde hommikul ja uued tood mingi aja pärast, kui neid alles tootmises vaja on. Samal ajal, kui tood ette uued karbid, võid tagasiteel ära viia eelmise tellimuse karbid. Seda ei saa teha vaid esimese ja viimase alusega, kuna need tuleb siiski eraldi tuua ja viia. See eeldab aga väga täpset planeerimist, mis aga tõstab riski, et masinad võivad seisma jääda, kui ei ole uued karbid õigel ajal masina juurde viidud. Samas võidad sõidu kordades, mis oleks varasema 20 asemel, sellise metoodikaga 11 ja lisaks hoiaks kokku 8 aluse kohta tootmises.
Kolmas võimalus oleks erimõõtu karpide ette viimisel neid kohe laos komplekteerida. Selleks peab laos töötav inimene minema ühest aluse kohast teiseni ja igalt aluselt võtma x koguse karpe ning panema need ühele alusele kokku. See on aga väga aeganõudev tegevus laos, kuna karbid on vaja alla võta riiulitelt, lugeda välja õige kogus karpe, panna alus riiulisse tagasi ja siis liikuda komplekteeritud alusega järgmise alusekohani. Suurte vahemaade ja tootmiste puhul oleks see metoodika vast kõige effektiivsem, kui mitte arvestada standardiseeritud karpide käitlemist. See on iseloomult sama, kuid jääb ära komplekteerimine. Kui võrrelda eelmiste metoodikatega, siis siin on kõige vähem sõitmist (oleneb loomulikult ettevõtte suurusest ja lao ehituse loogikast) ja samuti võtab see tootmises ruumi vaid 1 alusekoha ning sõita on vaja laost tootmisse vaid 1 kord päevas.
Tootmises võidad lisaks transpordteede pikkusele ja liigutavatele alustele veel ka seadistamiselt. Oletame, et masina lõpus on ka karbi teibitamise seade ja näiteks etikette kleepiv printer vms., mille seadistamine võtaks erinevate karpide puhul alati mingi aja. Olenevalt seadistuse effektiivsusest on ka kaotatav aeg erinev.
Ladu
Standard karpidega võidad kindlasti lao varudelt, kuna ei pea enam hoidma laos 10 erinevat karpi, vaid saad hoidma paari standardiseeritud karpi, millel on head käibekiirused ja need ei seisa kunagi kuude kaupa laos tellimust oodates. See tähendab, et hoiad laos kinni vähem alusekohti ja samuti raha – mida vähem ja odavamaid karpe laos hoitakse, seda vähem on rahalised vahendid laos materjalide all kinni. Põhjus miks on oluline saavutada kõrge käibe kiirus on lihtne, sest siis suudetakse toota põhimõtteliselt teiste rahadega. Eeldame, et materjali arve tuleb maksta ära 2 kuu jooksul. Klientidega on aga kokkulepe, et maksakse toodangu eest 1 kuu vältel. Teisisõnu saadakse materjal, mis kasutatakse ära tänu kiirele käibekiirusele 2 nädalaga ja saadetakse toodang kliendile ühe nädalaga. Sellise joonise järgi saab enne raha kätte kliendilt ja siis peab alles maksma materjalide eest. Sellises olukorras toimitakse sisuliselt võõraste vahenditega ja enda vahendeid ei ole teoreetiliselt vajagi.
Klient
Kliendile suudetakse anda paremaid tähtaegu, kuna karbi tellimine ei ole enam probleem – neid on miinimum saldona pidevalt olemas, kuna seda karpi läheb kõigile tellimustele. Varem pidi hoidma kümneid artikleid laos mingi miinimum saldo. Eriti erimõõdus karpe, mille tellimusajad on reeglina pikad, aga samas kasutatakse neid väga harva ja vähe. Kui kuude kaupa hoida laos karpe, mida ei kasuta, on pidev kulu ettevõttele. Mõned vähekasutatavad karbid, saab tellida tarnijalt miinimum koguse (näiteks 1 alus). Kui aga kasutatakse seda alust pool aastat või enam, siis iga päev võtab alus laos ruumi, kuigi teame, et seda vajatakse vaid poole aasta tagant. Loomulikult saab tellida erimõõdus karpe ka täpset tarnija poolt antud miinimum kogust eirates. See muudab karbi hinna veelgi kallimaks, sest tahetakse tellida tarnijalt vähem, kui ta miinimum koguseks on andnud. Kallis hind muutub veelgi kallimaks. Seda kõike aga ei oleks, kui kasutatakse standardkarpi.
Lisaks saab kliendile pakkuda paremat hinda, sest standardkarbile on alati parem hind, kui erimõõdulisele või eritrükiga karbile. See on ka põhiline argument, mille saab kliendile välja pakkuda. Osa suurest tulust, mida saab standardiseerimisega, võib anda kliendile odavama toote hinna näol kui võtad ise poole teenitavast tulus ja annad teise poole sellest kliendile. Siis olen veendunud, et kliendiga on võimalik leida kompromisslahendusi standardiseerimise osas. Seda eriti maailmas, kus hind on reeglina argument number üks.
Muu
Igal pool ettevõttes võidetakse maksimaalselt standardiseeritud karpide puhul artiklite vähesuse ehk riskide maandamise arvelt, et keegi paneb tooteid ekslikult valesse karpi, tekitades sellega hiljem väga palju lisatööd ja kulu. Standardiseeritud karpide puhul oleks see risk täpselt nii madal, kui oled suutnud oma standardiseerimisega minna. Ehk kui oled suutnud jätta vaid ühe karbi, siis on eksimuse protsent 0. Isegi siis, kui inimene töötab silmad kinni ja ei tunne tähti.
Ainuke puudus, mida suudan leida karpide (ka muude materjalide) standardiseerimisel on läbirääkimised klientidega. Kuid kui eesmärgid on selged, siis ütles üks mu kolleegidest alati – lihtsalt tuleb tahta piisavalt ja tuleb eesmärkide saavutamisel teha nii palju tööd, kuniks eesmärgid on saavutatud. Olen temaga põhimõtteliselt nõus ja olen veendunud, et piisava tööga ja veenvate argumentidega on selle saavutamine lihtsam, kui see hetkel tunduda võib.
Põhimõtteliselt samasuguseid selgitusi võid leida misiganes muudele matejalidele. Arvan, et ei ole vahet millist materjali standardiseeritakse, võidud on ikka suht samas laadis. Loomulikult tasub alustada standardiseerimisest suuremates gruppidest, kuna seal on võit kiirem ja suurem.