Olles mingi aja pesumajas töötanud ja kuulnud aegajalt muresid kärude halva seisukorra kohta. Hakkasin uurima kuidas täna kärusid remonditakse ja kuidas tagatakse nende kasutuskõlblik seisukord. Selgus, et ei ole süsteemi remontimisele ja remonditakse siis kui keegi saab mehaanikul nööbist kinni ja saab näidata talle kust on ratas alt ära tulnud või ust mis enam üldse kinni ei lähe jne. Üldine mentaliteet oli, et remonti saadeti siis kui enam üldse ei liikunud või oli mingi väga suur mure käruga.

Selline lahendus ei tundunud kuigi perspektiivikas ja tööasime meeskonnatööna välja lahenduse kus hakkasime punase valge triibulise lindiga märkima kõiki kohtasid kärul kus on probleem ja koguma neid kärusid “Remontimise alale”. Remontimise ala sai täiesti eraldi kohta loodud ja vastavalt märgistatud laos kuhu kõik katkised kärud tuli lükata. Uue märgistussüsteemi võttis kiiresti omaks tootmine ja logistika, sest katkised kärud just neile muret tegid. Seega märgistamine hakkas pihta usinalt. Eeldasin optimistist, et ka mehaanikud remondivad kokkulepitult iga nädala esmasepäevaks kõik alal olevatest kärudest. Kuid kui oli juba 30+ märgistatud murega käru remontimise alal, sain aru, et mehaanikute töö kokkuleppest on tegemata. Paraku nagu iga arenduse puhul ei õnnestunud kõik 100% ka sellega. Kuid kui sai mehaanikutega korra-paar veel räägitud ja uut süsteemi seletatud siis sai ka nemad vähe haaval toimetama ja peale 2-3 kuulist distsiplineeritud jälgimist, sain protsessi tööle nii, et täna ei pea enam katkiste aluste alal kontrolle tegemas käima. Mööda minnes veel korra kuus vaatasin remondikoha üle ja koht oli ajati kokkulepitud määral puhas. Mõned kärud olid ees aga see oli ka kokkulepitud.

Tulemuseks oluliselt tervemas korras kärud tootmise, kliendil ja transportimisel. Toimiv elujõuline ning jätkusuutlik remontmissüsteem!

Pilte juurutusest