JIT (Just In Time) ehk just õigeks ajaks. LEAN-i seisukohast peab olema kohal ja valmis kõik asjad õigeks ajaks. Ehk materjal peab olema kohal just siis, kui seda on vaja, seadmed peavad olema tööks valmis just selleks ajaks kui seda on vaja, tellimus peab saama valmis siis kui see tuleb välja saata ja tellimus peab jõudma kliendini täpselt siis kui klient seda vajab.
Kui suuta kogu tarneahel sedasi toimima panna siis oleks kokkuhoid ettevõttele väga suur. Näiteks ei peaks hoidma materjale laos, et kui ostja unustab tellimuse õigeaegselt teha siis oleks olemas meil varu materjalid, tellimuse tegemiseks. Või kui tootmine hakkab tootma toodet varem kui vaja, et vältida olukorda kui seade puruneb ja me jääme toote valmistamisega hiljaks. Või siis müük ei leia õigeks päevaks autot millega kaup saata kliendini ja klient ei sa õigeaegselt kaupa kätte jne.! Kõik eelpool nimetatud juhused on need miks ettevõtted teadlikult väldivad JIT toimivust ja on nõus selle tulemusena palju (endagi teadmata kui palju) raha kulutama. Sellist juhtimist nimetatakse ka JIC (Just In Case) juhtimiseks ehk igaks juhuks hoitakse igal pool reserve, mis kulutavad raha ja maandavad riske ehk süsteemi suutmatust toimida toimivalt.
LEAN-i seisukoht on selge ja ütleb, et tuleb eelloetletud probleemidega pidevalt tegeleda ja püüda neid parendada ja jõuda pidevalt lähemale JIT toimivusele. Selge on see, et kui mõni konkurent suudab teha seda kiiremini kui sina, siis suudab toota ta ilma eelnimetatud “igaks juhuks kuludeta”, siis suudab ta pakkuda paremat hinda ja täpseid tarneid ning pikas perspektiivis võtta ära kliente vähem efektiivsetelt ettevõtetelt.